Ideaaljuhul omab kõhn klientarvuti ainult kuvarit, klaviatuuri ja hiirt (vajaduse korral) ning niipalju tarkvara, kui on vaja kuvamiseks ja kommunikatsiooniks. Ühelt poolt on kõhn klient odav ja vajab vähe hooldust, teiselt poolt aga kasutab see võrgus suuremat ribalaiust. Kõhnu kliente teenindav server peab olema võimas, sest seal toimub kogu võrgu infotöötlus ja -salvestus. Kõhn klient on sageli ilma kõvakettata ning selle asemel kasutatakse püsimälu (CD-ROM või välkmälu). Kõhnade klientidega võrgu üheks eeliseks on see, et tarkvara uuendamisel on seda vaja teha ainult serveris, mitte kõigis klientarvuteis nagu tavaliselt.

Kõhn klient on näit. NetPC või võrguarvuti. NetPC ja võrguarvuti vahel on siiski teatud erinevused – NetPC kasutab Intel’i mikroprotsessoreid ja Windows’i tarkvara, Oracle’i ja Sun Microsystems’i võrguarvutid kasutavad aga Java-põhist opsüsteemi ja neis võidakse kasutada nii Intel’i kui teiste firmade mikroprotsessoreid.

Kõhna kliendi all võib mõista ka rakendusserveriga suhtlevat klientprogrammi, kui kogu rakendusprogrammi äriloogika paikneb serveril ja klientprogramm täidab ainult kasutajaliidese rolli.