| liitiumioon-aku Aku, mis sama kaalu juures on 10-15% suurema mahtuvusega võrreldes nikkel-metallhüdriidakudega. Üldse on liitiumioonakude mahtuvuse ja kaalu suhe praegu parim võrreldes mistahes muud tüüpi akudega.
Esimesena võttis liitiumioon-akud 1993 .a. kasutusele Toshiba oma sülearvutis ning sestpeale on enamik sülearvuteid varustatud selliste akudega. Ka paljudes mobiiltelefonides ja muudes kantavates seadmetes kasutatakse praegu liitiumioon-akusid
Liitiumioon-akud ei ole nii pikaealised kui Ni-MH või NiCd akud, kuigi neil puudub mäluefekt. Valmistajatehases 100% täislaetud akud, mida ka töö käigus hoitakse enam-vähem pidevalt laetuna, kaotavad aastas ligi 20% oma mahtuvusest (25oC juures). Kui neid säilitada 40% laetuna, siis samal temperatuuril väheneb nende mahtuvus ainult 4% aastas. Kui liitiumioonakusid korduvalt täiesti tühjaks laadida, siis väheneb nende mahtuvus 100 tsükli järel 75 kuni 85%-ni. Praktikas tähendab see, et sülearvutites ja mobiiltelefonides kasutamisel muutuvad liitiumioon-akud kõlbmatuks 2 kuni 3 aasta jooksul.
Üheks liitiumioon-akude suureks eeliseks on nende aeglane isetühjenemine 5% kuus, Ni-MH akudel on see 30% ja NiCd akudel 20%.
Liitiumioon-aku pinge on 3,6 V. Kuna see on 3x suurem kui NiCd või NiMH akudel, siis ei tohi viimaseid asendada liitiumioon-akudega |