Kandevlaine moduleerimisel põhiribasignaaliga tekib kaks külgriba, alumine ja ülemine, milles kummaski sisaldub kogu informatsioon ning moduleeritud signaali ribalaius on 2 korda suurem kui põhiriba oma. Ühe külgriba meetod võimaldab kokku hoida nii väljasaadetava signaali energiat kui ka ribalaiust. Teiselt poolt aga muutub keerulisemaks nii saate- kui vastuvõtupoole elektroonika.

Seoses odavate ja kiirete digitaalsete signaaliprotsessorite kättesaadavusele on tänapäeval on kasutusele võetud selle meetodi variatsioon, kus ei kasutata analoogfiltreid, vaid kus kõigepealt tekitatakse nn. digitaalse Hilberti teisenduse abil kaks faasis 90⁰ võrra nihutatud esialgse signaali varianti, mis mõlemad segustatakse kumbki oma kandevlainega, kusjuures viimaste vaheline faasinihe on samuti 90⁰. Nii saadud signaalide liitmisel või lahutamisel saadakse vastavalt alumine või ülemine külgriba.

Ühe külgribaga modulatsiooni ja jäänuk-külgribaga modulatsiooni võib vaadelda kui kvadratuur-amplituudmodulatsiooni erijuhte