sagedushüpitamisega spektrilaotus Spektrilaotusmeetod, kus signaali ülekandmisel toimub kandevsageduse kiire muutmine, nii et ühe signaali ülekandeks kasutatakse paljusid erinevaid sageduskanaleid. Kanalite kasutamise järjekord on teada nii saatjale kui vastuvõtjale. Spektrilaotuse eelised fikseeritud kandevsageduse kasutamise ees on järgmised:
- Spektrilaotusega signaaliedastus on väga müra- ja häirekindel, sest signaali kokkukogumisel vastuvõtupoolel müra ja häired keskmestuvad
- Spektrilaotusega signaali on väga raske pealt kuulata. Tavalise kitsasribavastuvõtja jaoks kujutab spektrilaotusega signaal endast lühiajalist mürasignaali ning ainult täpselt sama sagedusjärjestust kasutav vastuvõtja on suuteline signaali taastama
- Spektrilaotusega signaali ülekandeks võib kasutada samu sagedusribasid, kus toimub muude signaalide ülekanne, sest ühelt pooolt ei põhjusta need teistes signaalides märgatavaid häireid ja teiselt poolt muud signaalid ei häiri spektrilaotusega signaalide vastuvõttu. Nii on tagatud ribalaiuse efektiivsem kasutamine
Sagedushüpitamise leiutasid ja patenteerisid 1942.a. ameerika näitlejatar Hedy Lamarr ja helilooja George Antheil, kes soovitasid seda rakendada raadiojuhtimisega torpeedodes. Nad ei teeninud selle patendiga iial mitte sentigi |