1) Püsiühendustega PLD, kus elementidevaheline ühendus põletatakse läbi või ühendatakse elemendid püsivalt kokku. Esimesel juhul aurustatakse elementidevaheline alumiiniumribake, teisel juhul hävitatakse elemente eraldav isolaatorikiht. See on vanim programmeritava loogikaseadme tüüp ja seda nimetatakse programmeeritavaks maatriksloogikaks (PAL - Programmable Array Logic)

2) Ümberprogrammeeritav PLD, milles kasutatakse EEPROM’i või välkmälu. Transistore avatakse ja suletakse vastavalt nendega seotud mälupesade sisule

3) RAM-põhine PLD, mille sisu laaditakse iga kord uuesti, kui toide sisse lülitatakse. Juhtmälu pole siin eraldi kiip, vaid kujutab endast kiibi sees asuvat maskikihti ning iga programmeeritav punkt on vahetult ühendatud vastava bitiga selles kihis.

Levinuimad PLD kiibid on CPLD (Complex PLD) ja FPGA (Field Programmable Gate Array). CPLD kiibid põhinevad harilikult EEPROM’il või välkmälul ja on ümberprogrammeeritavad. FPGA kiipide juures on kasutusel kõik kolm meetodit.

Erinevalt ventiilimaatriksitest, mille valmistamisel on vajalik lõppmaskeerimisprotsess, saab PLD’sid hõlpsasti programmeerida välitingimustes. PLD’sid kasutatatakse alati loogikafunktsioonide tarvis, kuid ka programmeeritavaid mälukiipe (PROM ja EPROM) võib pidada PLD’deks, kui need sisaldavad lisaks andmetele ka programmikoodi