wireless generations



mobiilside põlvkonnad Esimese põlvkonna (1G) mobiilsidesüsteemid AMPS, TACS ja NMT (1970-ndatel ja 80-ndatel aastatel) olid analoogsüsteemid, mida kasutati peamiselt kõne edastamiseks. 1990-ndatel aastatel ilmusid digitaalsed teise põlvkonna (2G) süsteemid GSM, TDMA ja CDMA. Kui välja arvata GSM-süsteemi SMS-teenus, siis kasutatakse ka 2G süsteeme peamiselt kõne edastamiseks. Teise ja kolmanda põlvkonna vahepealsed süsteemides ehk 2,5G süsteemides võeti kasutusele mitmesuguseid meetodeid andmekiiruse tõstmiseks, mis võimaldab mobiiltelefonil kasutada e-posti ja Internetti. Siia kuuluvad GPRS (pakettkommutatsiooniga GSM), täiustatud TDMA (EDGE) ja suurendatud andmekiirusega CDMA (IS-95B ja HDR).

Kolmas põlvkond (3G) on defineeritud ITU poolt rahvusvahelise standardina IMT-2000 ning selle teostus Euroopas on UMTS, Põhja-Ameerikas CDMA-2000 ja Jaapanis NTT DoCoMo i-mode. Kolmas põlvkond on projekteeritud multimeediumi ja kõne kiireks edastamiseks