Betamax



Sony analoogvideo kassett 1/2" (12,7 mm) laiuse lindiga. Selle eelkäijaks oli 3/4" (19,1 mm) laiuse lindiga U-matic kassett. Sanyo turustas samasuguseid kassette nimetuse all Betacord.

Kodukasutuseks mõeldud Betamax oli tehnilises mõttes väga sarnane VHS’ile, kuid kassetid olid veidi väiksemad ja seetõttu ka salvestusaeg oli lühem. Kuigi VHS pildikvaliteet oli mõnevõrra madalam, tõrjus see siiski Betamax’i 1990-ndate lõpul turult täielikult välja. Põhjuseks oli Sony turundusstrateegia, mis ei lubanud seda tehnoloogiat litsentseerida teistele firmadele ning nii kasvas VHS-videomakkide arv turul palju kiiremini, kuni saavutas kriitilise massi. Praegu toimub midagi sarnast Sony Memory Stick mälukaartidega, mida kasutatakse kõigis Sony toodetes ja mida teised firmad kasutada ei tohi. Vastupidiselt Sony reklaamile on Memory Stick tegelikult võrdväärne MMC mälukaardiga, mida kasutatakse väga paljude firmade toodetes, eriti digikaamerates.

Betamax’ist välja arenenud Betacam oli televisioonis valitsev kuni 1990-ndate lõpuni, kui võeti kasutusele digivideo