Sageli arvatakse ekslikult, et MAC-aadressi filtreerimine on piisav, et teha võrk turvaliseks (välistada volitamata kasutajate sisenemine võrku). Tegelikult on MAC-aadress lihtsalt üks 12-kohaline heksadetsimaalarv, mida edastatakse lahtise tekstina ja mida on nuhutaja abil lihtne kinni püüda. Häkkeril pole vaja teha muud, kui püüda kinni mõne volitatud kasutaja MAC aadress ja "kleepida" see oma võrgukaardi seadetesse ning siseneda "valenime all" traadita kohtvõrku.

Võrgu turvalisuse tagamiseks tuleb esialgu teha järgmist:

• võtta kasutusele WEP-protokolli asemel WPA protokoll (see ei nõua riistvara uuendamist)
• kasutada korraga nii MAC-aadressi filtreerimist kui WPA’d

See tagab väiksematele võrkudele piisava turvalisuse, suuremates võrkudes ning valitsusside ja muude eriti kõrget turvalisust nõudvate võrkude tarvis tuleb aga riistvara uuendada ja võtta kasutusele täielikule IEEE 802.11i standardile (2004.a.) vastav nn. WPA2 protokoll, kus TKIP’i asemel kasutatakse AES’i