Shannon’s theorem



Shannoni teoreem Claude Shannoni poolt 1948.a. sõnastatud informatsiooniteooria põhiteoreem, mis väidab, et ükskõik kui mürane sidekanal ka poleks, alati on võimalik informatsiooni peaaegu vigadeta ülekanne kuni mingi maksimaalse ülekandekiiruseni. Sidekanali Shannoni piiriks nimetatakse maksimaalset võimalikku informatsiooni ülekandekiirust antud mürataseme juures. Shannoni teoreem väljendab seost veaparandusmeetodite maksimaalse võimaliku efektiivsuse ja mürataseme vahel.

Shannoni teoreemi kohaselt mürase kanali puhul, mille võimsus on C ja informatsiooni ülekandekiirus R, eksisteerivad R < C korral koodid, mis võimaldavad vigade esinemise tõenäosuse vastuvõtupoolel viia kuitahes väikeseks. Kui R > C, siis on suvaliselt väikese vigade esinemise tõenäosuse saavutamine võimatu.

Veaparandusmeetodite väljatöötamisel on oluline ühelt poolt vähendada vigade esinemise tõenäosust ja teiselt poolt minimeerida kodeerimiseks ja dekodeerimiseks vajalikku arvutusvõimsust.

Shannoni teoreemi range tõestuse avaldas Amiel Feinstein 1954.a.