IEEE 802.11



IEEE raadiokohtvõrgu (traadita kohtvõrgu) standardite perekond, millele pandi alus aastal 1997. Esimene praktikasse juurutatud standard 802.11b määrab ära andmekiiruse 1 kuni 11 Mbit/s vabas sagedusalas 2,4 GHz ning kasutab DSSS tehnoloogiat. WECA on sellele standardile vastavate toodete jaoks võtnud kasutusele kaubamärgi "Wi-Fi" ("Wireless Fidelity").

Kasutatakse ortogonaalset edastusmeetodit (OFDM) ning juba on valmis ka kaks uuemat standardit andmekiirustega 6 ja 54 Mbit/s. Esimene ehk IEEE 802.11a töötab 5 GHz sagedusalas ja on tahapoole ühilduv aeglasema standardiga 802.11b, IEEE 802.11g töötab samas sagedusalas ja on ühilduv standardiga 802.11b.

802.11 süsteem töötab kahes režiimis:

  • Infrastruktuurirežiimis suhtlevad mobiilseadmed kaabelkohtvõrguga nn. pääsupunktides. Iga pääsupunkti ja selle raadioseadmete kohta kasutatakse nimetust põhiteenusekomplekt (BSS). Laiendatud teenusekomplekt (ESS) kujutab endast kaht või enamat põhiteenusekomplekti ühes ja samas alamvõrgus.

  • Ad hoc režiimis, mida tuntakse ka partnerrežiimi (peer-to-peer mode) nime all, võivad mobiilseadmed suhelda üksteisega otse ning ei kasuta pääsupunkti. Seda nimetatakse sõltumatuks põhiteenusekomplektiks (IBSS).
802.11 süsteemide andmekiirus sõltub kaugusest. Mida kaugemal on mobiilseade tugijaamast, seda väiksem on kiirus

Vt. ka WiFi, wireless LAN, ISM band, CCK/OFDM ja IEEE 802.15