WAP (Wireless Application Protocol)



traadita rakenduste protokoll Turvaline tehnoloogia, mis lubab kasutajatele silmapilkset ligipääsu informatsioonile kaasaskantavate seadmete abil nagu mobiiltelefonid, piiparid, transmitterid ja kahepoolse raadioside vahendid.

WAP toetab enamikku traadita telekommunikatsioonivõrkudest (CDPD, CDMA, PDC, PHS, TDMA, FLEX, ReFLEX, iDen, TETRA, DECT, DataTAC ja Mobitex).

WAP’i toetavad kõik operatsioonisüsteemid, kuid spetsiaalselt pihuarvutitele on kirjutatud operatsioonisüsteemid Palm OS, EPOC, Windows CE, FLEXOS, OS/9 ja JavaOS.

Internetis surfamiseks on väikese kuvariga pihuarvutite tarvis välja töötatud nn. mikrobrauserid - brauserid, mis arvestavad pihuarvutite piiratud mälumahtu ja mobiilsidevõrkude piiratud ribalaiust. Kuigi WAP toetab HTML’i ja XML’i, on väikese kuvariga ja ilma klaviatuurita pihuarvutite tarvis loodud spetsiaalne märgistuskeel WML (XML’i rakendusprogramm), mis on mastabeeritav alates kaherealisest tekstikuvarist kuni täisgraafiliste kuvariteni nagu on intelligentsetel telefonidel ja kommunikaatoritel. WAP toetab ka WMLScript’i, mis sarnaneb JavaScript’ile, kuid nõuab minimaalselt mälu ja protsessorivõimsust, sest WMLScript ei sisalda paljusid WAP’i jaoks ülearuseid funktsioone, mida võib leida teistes skriptikeeltes.

Kuna WAP on suhteliselt uus (Eestis võeti kasutusele 2000.a. jaanuaris), siis ei ole see veel saanud ametlikuks standardiks. Esialgu on WAP lihtsalt selliste firmade nagu Nokia, Ericsson, Unwired Planet ja Motorola algatus